Haridusjuhtide Aastakonverents 2010 programm

12.15-13.00 Eesti hariduselu kohanemine Euroopa haridusruumiga
Mati Heidmets, Tallinna Ülikooli professor ja Hariduspoliitika keskuse juhataja

Mati Heidmets vaatleb, kuidas paistab Eesti hariduselu välja Euroopa võrdluspildis. Milles on meil arenguruumi, kus oleme tublid tegijad ja milles võiks "Vana Euroopa" meist isegi eeskuju võtta. Selline ülevaade annab hea stardi igapäevasemate teemade arutamiseks, sest näitab ära, kus oleks vaja rohkem pingutada. Mati Heidmets ei räägi mitte ainult koolihariduse tehnilisest võrdluspildist vaid jagab omi mõtteid ka hariduselu rollist ja väärtustatusest erinevates ühiskondades, sh meie omas.

Mati Heidmets on olnud Eesti Vabariigi peaministri nõunik sotsiaalpoliitika alal. Suurema osa oma karjäärist on ta töötanud alguses Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja hiljem Tallinna Ülikoolis. Aastatel 2001 – 2006 oli ta Tallinna Ülikooli rektor. 2006. aastast alates on Mati Heidmets Tallinna Ülikooli professor ja Hariduspoliitika keskuse juhataja.
 

13.00-14.00 Lõuna

14.00-14.45 Enese efektiivsemaks kohandamine
Kristjan Otsmann, aja- ja enesejuhtimise koolitaja

Kui vaim on muutustega kohanenud, on vaja muudatus läbi viia nii endas kui ka organisatsioonis. See on kriitiline hetk, mil parimgi plaan ja teadmised võivad vett vedama minna. Kohe tekivad küsimused nagu „mis on oluline?“, „millest alustada?“, „kuidas ma jõuan?“, „kellele delegeerida?“. Kristjan Otsmann on personaalse produktiivsuse nõustaja ja koolitaja, kes aitab inimestel tegeleda õigete asjadega ning teha neid asju võimalikult tõhusalt. Konverentsil osalejatele annab ta kaasa paki praktilisi ja kohe elluviidavaid näpunäiteid.

Kristjan Otsmann on ajajuhtimiskoolitaja. Ta on aidanud oma aega paremini kasutada kümnete ettevõtete sadadel keskastme juhtidel ja tippspetsialistidel. Ajajuhtimissüsteeme on ta uurinud viimase kuue aasta jooksul: põhjalikult tutvunud ligi paarikümne lähenemisega ja kasutanud neist nelja. Aruka ajajuhtimise lähenemist on ta kasutanud ja arendanud nelja aasta jooksul ning koolitanud kaks aastat. Enne koolitajakarjääri oli Kristjan 13 aastat tehnoloogia- ja innovatsiooniajakirjanik Eesti Ekspressis, Postimehes ja Eesti Päevalehes. Samuti on ta juhtinud nende väljaannete veebiportaalide arendust.

14.45-15.30 Juhtimise kohandamine
Monika Salu, juhtimisekspert ja ettevõtja

Arvatakse, et kiirete muudatuste aegadel on ka organisatsiooni juhtimine tavapärasest erinev: kiirem, otsutavam, autokraatlikum, rohkem vastutust võttev. Mida teie arvate? Oleme palunud esinema Monika Salu, kellel on muudatuste elluviimise kogemust pea kõikidest võimalikest valdkondadest: ettevõtlusest, avalikust haldusest ja akadeemilisest elust. Oleme palunud teda rääkima oma põhimõtetest ja kogemustest muudatuste elluviimisel juhina. Monika on olnud mitme ettevõtte saneerimise juures ja huvitav oleks kuulda, kas see toimiks ka koolis ja/või lasteaias? Peale kasvab noorem põlvkond, kuidas nooremate ja vanemate töötajate juhtimine erineb? Kui palju säilitada vana ja traditsioonilist ja kui palju tuua juurde uut ja innovaatilist?

Kõrgharidusega pedagoog ja ärijuhtimise doktor Monika Salu on töötanud Pirita linnaosa vanemana, hiljem aselinnapeana. Eesti Lotot juhtides tõi Monika äriühingu välja ligi 5-miljonilisest kahjumist ja teda tunnustati selle eest konkursi "Õige otsus" peaauhinnaga. Monika on töötanud ka Minu Vara juhatuse esimehena ja Tallinna Ülikooli kantslerina. Alates 2003.aastast on Monika nõustanud Eestis ja välismaal mitmeid organisatsioone reorganiseerimise alal.

16.00-17.30 Kas haridusjuht saaks ise raha juurde teha?
Mõttetalgud Mati Ruuli juhtimisel. Mati Ruul on meeskonnatöö koolitaja.

Igal aastal on olnud võimalus veidi ka koos mõttetööd teha aga mis veelgi olulisem, juba kogetut kolleegidaga jagada. Nii leiavad head ideed laiemat rakendust ning mõned ämbrid jäävad kolistamata. Kuna praegu on paljudele kitsaskohaks rahapuudus, siis mõtleme seekord, kuidas raha ise juurde teha. Traditsiooniliselt tulevad vahendid kohaliku omavalitsuse eelarvest kuid kui nendest enam ei piisa, peab ise juurde tegema. Millised on koolide-lasteaedade kogemused lisavahendite kaasamisel ja mida fantaasia ja seaduse piires võiks veel teha, seda ühiselt arutamegi. Iga osaleja läheb konverentsilt vähemalt 100 idee võrra rikkamana ja siis on küsimus juba omaenda elluviimiskunstis ja –tahtes.

Mati Ruul on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi üldtehniliste distsipliinide erialal ning töötanud seejärel pedagoogina 5 aastat. Üheksakümnendate algul alustas eraettevõtlusega ja aastatel 1994 kuni 1998 töötas müügidirektorina kütusefirmas EK. Pärast ettevõtte müümist firmale Shell alustas Mati koolitajatööd alguses TACK Training Internationalis ja seejärel juba oma koolitusfirmas, kus töötab tänaseni. Lisaks koolitaja ja konsultanditööle tegutseb õppejõuna EBS-is.

Eelmisel aastal osalenud mäletavad, et Strandi Spaas käis kõva remonditegemine. Tänavuste osalejate (kes ööbivad Strandis) jaoks tähendab see, et neid ootab Strandis värskelt renoveeritud spaakeskus ning oleme ka lõõgastusele planeerinud veidi rohkem aega kui mullu. On ju aastakonverentsi üheks eesmärgiks ka kehale ja mõtetele igapäevatööst puhkust anda, et uus jõud ja tahtmine saaksid tulla!

20.00-24.00 Konverentsi pidu
Õhtusöök ja tantsuks mängib Rock Hotel

Kahel eelmisel aastal pole olnud võimalik Rock Hotelli nende tiheda esinemisgraafiku tõttu Aastakonverentsile kutsuda. Ometi olid just nemad konverentsi toimkonna mõtetes juba kaks aastat tagasi esimestena. Miks küll? Ehk sellepärast, et Rock Hotel esindab just sellist ajatut kvaliteeti, järjepidevust ja igakordset värskust, mida ka haridusasutus ja töötaja võiks endas kanda. Ja loomulikult on tegemist suurepäraste meelelahutajatega. Head peotuju!

9.00-10.15 Koolijuhtide Ühenduse ning Alushariduse Juhtide Ühenduse üldkogud

10.30-11.15 Kas koolireformiga tänasel kujul saab ja peab kohanema?
Mark Soosaar, Riigikogu liige

Koolireform aitab kahtlemata koolisüsteemi efektiivsemaks muuta kuid kas igas valdkonnas saab lähtuda samadest põhimõtetest nagu majanduses? Ja kas lühiajaline efektiivsus annab hea tulemuse ka pikas perspektiivis? Tähendab ju koolireform ja väiksemate koolide sulgemine sisuliselt haldusreformi, millega määratakse teatud paikkondade demograafia ja suutlikkus aastateks... Lühidalt: koolireformiga kujundatakse ümber kogu eesti rahvas. Oleme palunud Mark Soosaare andma plaanitavale koolireformile hinnangu just sotsiaalsest vaatenurgast ning andma soovitusi, mida koolijuht saaks reformiga kohanemiseks aga veel parem, selle mõjutamiseks ära teha.

Mark Soosaar sai kinematografisti diplomi 1972.aastal Moskvast, Üleliidulisest Kinematograafia Instituudist. Filmitöö on teda viinud Kuubasse, Prantsusmaale, Marokosse, Peruusse, Brasiiliasse, Mongoooliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki. Ta on õpetanud filmitegemist USA-s Berkely ja Montana Ülikoolides ning Mongoolia Rahvuslikus Kultuuri Ülikoolis. Mark Soosaar on töötanud ETV-s, Tallinnfilmis, Eesti Kinoliidus, ta on osalenud koos kirjanik Lennart Meriga Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali ja Chaplini Kunstikeskuse asutamisel, samuti Pärnu Uue Kunsti Muuseumi asutamisel. Mark Soosaar on olnud Pärnu Linnavolikogu liige. Riigikogus kuulub Mark Soosaar keskkonnakomisjoni.

11.15-11.45 Vaheaeg

11.45-12.30 Kuidas peaks haridusjuht kohanema muutunud majandusruumiga?
Indrek Neivelt, majandusekspert ja ettevõtja

Majanduse aktiivsus ja maksude laekumine määravad otseselt ära haridustöötajate raharessursi. Parematel aegadel jagub vahendeid kooli ja lasteaeda heldemalt, kehvematel aga... Rasked ajad on igale ühiskonnale ka muul moel proovikiviks. Siis nähakse, kui vähe või palju haridusvaldkonda väärtustatakse ja mil määral seal kärpeid tehakse. Oleme palunud Indrek Neivelti kõnelema kahel põhjusel. Esiteks palume tal esitada prognoosi lähituleviku majanduse tervisest, et selle läbi omi plaane täpsustada. Teiseks huvitab meid tema nägemus sellest, milline võiks Eesti haridusruum lähema 5 aasta perspektiivis välja näha, et olla tulevikus ka majanduslikult konkurentsivõimelisem ühiskond.

Indrek Neivelt oli aastaid Hansapanga juhatuse esimees ning grupi peadirektor. Ta on õppinud pangandust Stockholmi Ülikoolis. Neivelt on Vabariigi Presidendi kultuurirahastu juhatuse esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige. Ta on valitud Maailma Majandusfoorumil Tulevikujuhiks ning pärjatud Aasta Ettevõtja tiitliga INSEAD-i rahvusvahelises ärikoolis. Täna tegutseb Indrek Neivelt ettevõtja ja investorina ning on Sankt Peterburi Panga nõukogu esimees.

12.30-13.15Kohanemine infotehnoloogia võimalustega
Kalev Pihl, Sertifitseerimiskeskuse juhataja, internetiekspert

Vajadus õppetööd mitmekülgsemaks muuta aga ka võimalused kokkuhoiuks sunnivad haridusjuhte üha tihedamini vaatama infotehnoloogia lahenduste poole. Aastakonverentsil keskendutakse ühelt poolt sellele kuidas õpilasele netis toeks olla: Mida lapsed seal netis kogu aeg teevad? Kas ma saan laste/noorte netis tegutsemisse end kuidagi kaasata? Kas laste/noorte netihuvi saaks kuidagi kasulikult suunata? Millised ohud netis noori valitsevad? Teisalt aga räägitakse konkreetsetest lahendustest, mida õppetöö rikastamiseks võiks proovida: Milliseid rakendusi võiks proovida ja mida need teevad? Kuidas kaitsta oma mõtted ja materjale, et neid ära ei virutataks? Kuidas õpilastes ühe või teise lahenduse vastu huvi tekitada?

Kalev Pihlil on magistrikraad matemaatikas ja ta on õppinud matemaatika- ja informaatika õpetajaks. Ta on töötanud peadirektori nõunikuna Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ja oli Eesti ID-kaardi projekti idee üks eestvedajatest. Seejärel töötas ta 6 aastat Hansapanga infotehnoloogia osakonnas ja kaks aastat Microsoft’i Eesti esinduses. Ta on kogu aeg olnud seotud ka õpetamistööga ning viimased 4 aastat lugenud „Sissejuhatust informaatikasse“ IT Kolledzhis. Alates 2008. aastast on ta vabatahtlik loengupidaja teemadel, mis puudutavad internetiga seotud ohte.

14.15-15.45 Kohanemine poliitiliste oludega
Vestlusringis kinnitatud osalejad: Mailis Reps, Tõnis Lukas, Peeter Kreitzberg, Helmer Jõgi, Marek Strandberg

Tahame me seda või mitte aga poliitikal on hariduselus jätkuvalt suur roll. Erinevate poliitiliste jõudude tegevus määrab haridusjuhi tegutsemisruumi täna ja visioonid loovad raamid ja võimalused tulevikuks. Mille eest seisaks poliitikud täna, kui just nemad saaksid otsustada? Mida saavad nad ära teha olukorras, kus nende häälel ei ole otsuste langetamiseks enamust? Millisena näevad nemad hariduselu 5 aasta perspektiivis? Vestlusringi oleme palunud erinevate erakondade haridusküsimustes pädevad poliitikud kes ka oma mõtetes ja väljaütlemistes on seni olnud otsekohesed.